Tegelikult lugesin esimest korda seda raamatut juba 2009. aastal. Nüüd siis otsustasin oma mälu värskendada ja uuesti lugeda.
Raamatut lugedes tekkis palju mõtteid...
Kindlasti üllatas mind Questura's suhtumine inimestesse - kui ei ole Euroopa Liidust või USA'st, siis järelikult pole inimlikku kohtlemist väärt.
Nalja pakkus paanika, mis inimestel kergest lumesajust tekkis :).
Siis loomulikult toiduteema... et turul ei saa asju oma käega valida näiteks. Seoses sellega, et kama itaallastele ei meeldi, tekkis teine mõte - kuidas oleks nende suhtumine kamavahtu? Selgusetuks jäi see, miks Kalevi shokolaadid ei sobi neile.
See, kui raske on (palgalist) tööd saada, on veidi raskesti mõistetav, kuid võiks olla heaks eeskujuks eestlastele - mujal võib ka hullem olla.
Positiivseid asju oli ka. Näiteks itaallaste armastus kultuuri vastu. Teine, mis mind mõtlema pani, oli viisakas käitumine ühistranspordis - meil võiks ka nii olla. Ma ise väga-väga püüan olla viisakas, palun möödapääsu jne, kuigi jah, harjumusest, et koha peal niheledes ja oma asju kohendades pääseb mööda, on raske loobuda.
Igatahes olid lugemiselamused positiivsed:)
Muide, eks see Kalevi šokolaadide asi ilmselt väga sõltub inimstest. Mina olen paljudele toonud ja kõik on olnud vaimustuses - nii sõnades, kui selles, et kommid said kohe otsa. Aga noh, võib-olla sõltub kommidest, mina käisin Kalevi esinduspoest neid käsitsitehtud komme valimas, ehk need meeldivad rohkem :) Kuigi ei, trühvlid on ka meeldinud.
ReplyDelete